Rabu, 02 November 2022

SELEBRASAUN LORON MATE-BIAN SIRA BE FIAR-NA'IN








Liu tiha loron ida hafoin selebra ona loron santu-santa sira nian no tuir mai mak loron ne'ebe koñesidu hanesan Loron Finadu ne'e-mak designadu hodi hanoin hikas no oferese orasaun-sira iha naran fiar-nain sira hotu ne'ebe mate ona. Lembra ba entre selebrasaun rua ne'e iha sentidu be besik, nune'e mak la surpreendente katak Igreja selebra ne'e ho tuir-tuir malu. Hafoin ita selebra loron santu-santa sira nian, ita reza ba ita nia maun-alin no feton sira be uluk ona ita, ho esperansa atu sira mós bele halibur hamutuk ho santu-santa sira iha lalehan. Sarani Kristaun sira reza ona ba maun-alin/feton sira ne'ebe mate ona desde tempu hahu'u Kristianismu. Primeiru liturjia-sira no inskrisaun iha katakumba hatudu katak ezisténsia orasaun-sira ba ema sira be husik ona mundu, maske doutrina detallu no teolojia ne'ebe esplika pratika ne'e foin fó-sai antes hosi Igreja iha sékulu tuir-mai. Reza ba ema-sira ne'ebe mate ona nia klamar (mate-bian) hakerek ona iha 2 Makabeu 12:41-42. Iha livru Testamentu Foun nia laran hakerek katak Saun Paulu reza ba ninia amigu Onesíforu (cf. 2 Tim. 1:18) ne'ebe husik ona mundu. Padre ba Igreja sira, ne'e mak Tertulianu no Saun Ciprianu mós hanorin pratika reza ba klamar-sira ema ne'ebe mate ona (mate-bian). Lalaok ida ne'e hatudu katak Kristaun Primeiru fiar katak sira nia orasaun-sira ne'e bele fó efeitu pozitivu ba klamar-sira ne'ebe mate ona ne'e. Asosia ho pratika ida ne'e mak doutrina kona-ba Ahi Purgatoriu nian. Livru Testamentu Foun ho implisitu hanorin iha periódu purifikasaun ida ne'ebe sarani fiar-nain sira hasoru hafoin mate. Jezús hanorin ho indiretamente katak iha pekadu-sira ne'ebe bele hetan perdaun hafoin moris iha mundu ida ne'e, (cf. Mat. 12:32) no ida ne'e implika fatin ida/estadu ne'ebe la'os Lalehan - tanbá iha Lalehan laiha pekadu; no la'os mós ahi infernu -tanbá iha infernu laiha ona tan perdaun ba pekadu.


Apóstulu Paulu hateten katak ita hetan ona salvasaun, “maibe liu-hosi ahi” (I Kor. 3:15). Padre Igreja sira, inklui St. Agustiñu (em Enquirídio da Fé, Esperança e Amor, e Cidade de Deus), formula ona iha doutrina ba ezisténsia purifikasaun klamar nian hafoin mate. Iha loron-sira primeiru nian, naran sarani sira nian ne'ebe mate ona hakerek ona iha plakat diptych. Iha sékulu da-6, komunidade Beneditina komemora klamar-sira ne'ebe mate (mate-bian) iha loron selebrasaun Pentakoste. Selebrasaun loron mate-bian sai komemorasaun universal, ho influénsia hosi monge Odiliu hosi Cluny iha tinan 998, bainhira nia institui ona selebrasaun anual iha uma-sira orden Beneditina nian iha data 02 Novembru, ne'ebe hafoin espailla ba iha sirkúlu monástiku Carthusian. Agora Igreja Katólika komemora ne'e iha data 02 Novembru, hanesan mós igreja Anglikanu no igreja Luteranu balun.  


Hosi informasaun iha leten, la temin tansá hili fulan Novembru no la'os fulan-sira seluk ne'e. Maibé karik ita hare'e ba kalendáriu liturjia Igreja nian, nune'e mak ita hatene katak fulan Novembru hanesan tinan ikus liturjia nian, molok Igreja tama ba tinan liturjia ne'ebe foun iha tempu Adventu molok selebra Natal (Natividade Kristu) nian. Nune'e, molok preparasaun ba Kristu nia mai, konvida ita atu reflete uluk kona-ba vida temporaria iha mundu; kona-ba ita hotu nia vida ikus nian, atu nune'e ikus-mai ita bele sai unidu iha númeru ba santu-santa sira iha lalehan. Konvida mós ita atu refleta sentidu hosi mate nian, ho reza ba ita nia maun-alin no feton sira ne'ebe uluk ona ita. Nomós, iha fulan Novembru ida ne'e, leitura-sira Santa Missa ne'e mak kona-ba rohan hosi mundu, ne'e-mak atu fó hanoin mai ita kona-ba ita nia moris ikus nian ne'ebe ita tenki prepara iha komuñaun ho Kristu. Ba esperansa mak, ho refleta ba ita nia moris ikus ka rohan iha rai ida ne'e, ita hotu sei hetan uain apresiasaun ba Mistériu Inkarnasaun Maromak nia  (iha loron Natal) ne'ebe permiti ba ita atu bele halibur hamutuk iha númeru ba Nia-santu iha moris rohan laek be iha lalehan. 

Haktuir hosi: Sam Ribeiro

Tidak ada komentar:

NAFATIN HADOMI MASKE KANEK

    NAFATIN HADOMI MASKE KANEK Kada umanu sempre iha fuan nomós mentalidade ho naha no dependénxia ne'ebe diferente. Dalarum...