Minggu, 09 April 2023

DOMINGU PÁSKUA

DOMINGU PÁSKUA
09 Abril 2023

Páskua mak selebrasaun Kristaun nian ne'ebe selebradu kada tinan iha loron Domingu, ne'ebe koñesidu nu'udar Domingu Páskua. Ne'e konsidera ona nu'udar festa ida ne'ebe importante ba sarani Kristaun, tanba selebra Jezús Kristu nia moris-hias, hosi mate ne'ebe hodi liberta ema hosi pekadu.

Ida ne'e mak festa móvel, ne'e mak data Páskua ho variasaun hosi tinan ba tinan.

Ne'e sempre akontese iha loron Domingu hafoin fulan tomak primeiru ekuinóxiu, ne'ebe baibain ne'e realiza entre 22 Marsu no 25 Abril.
Data determina ho forma ne'e tanba Páskua orijin hosi Judeu, no selebrasaun Páskua Judeu nian hahú ona iha ekuinóxiu.
 
Páskua marka fin hosi sáida mak hanaran Semana Santa, ne'ebe hahú ona iha Domingu Ramus (iha 02 abril 2023) no termina iha Domingu Páskua (iha 09 abril 2023).

Durante Semana Santa tomak iha prosisaun no serimónia espesial, liu-liu iha loron Kinta no Sexta. Kinta-feira Santa selebra Jezús nia han hamutuk ba dala-ikus nian ho apóstulu 12, basá Sexta-feira Santa, ou Sexta-feira da Paixão, rekorda loron iha ne'ebe Kristu kruxifikadu to'o mate.
 
SIGNIFIKADU HOSI PÁSKUA
Páskua signifika resureisaun hosi Jezús Kristu.
 
Maibé, molok Jezús, ema Ebreu (bei-ala ema Judeu nian) selebra ona Pessach, ne'ebe agora koñesidu nu'udar Páskua Judeu nian. Pessach signifika “pasajen”.

Pasajen ne'e, ou travesia, rekorda perkursu ne'ebe foti hosi ema Ebreu depois alkansa liberdade períodu ida ne'ebe kleur iha ne'ebe sira ne'ebe ema halo sai atan.
 
Nune'e, Páskua Judeu nian komemora libertasaun ba ninia povu sira be ema halo sai atan ne'e. 
 
Bainhira Jezús mate, Pessach selebradu hela no ninia mate lori signifikadu foun iha Páskua.

Oras ne'e, ba sarani Kristaun, Páskua signifika pasajen hosi mate ba moris, tanba hanoin-hikas resureisaun hosi Jezús Kristu.

ORIJIN PÁSKUA
Páskua orijin hosi Judeu.
Liafuan Páskua orijin hosi termu Ebreu Pessach, ne'ebe signifika “pasajen”, no referénsia ba episódiu libertasaun ema Ebreu sira nian (bei-ala ema Judeu nian) hosi dadur.
 
Istória Páskua primeiru ne'ebe selebradu hosi ema Judeu bele le'e iha livru Ezodu kapítulu 12 iha Bíblia Testamentu Tuan.

Basá ema Judeu selebra sira nia Páskua rasik, ne'ebe hanesan festa bot ba relijiaun Judeu, Jezús Kristu kruxifikadu.
Depois mate, Jezús nia isin-lolon ema tau iha rate, iha ne'ebe nia nafatin hela to'o nia moris-hias iha loron tolu. Jezús mate iha loron Sexta, nune'e konsideradu nu'udar loron primeiru, Sábadu konsideradu nu'udar loron segundu no Domingu konsideradu nu'udar loron terseiru, loron ne'ebe Jezús moris-hias hosi mate. 

Ho nune'e, ba sarani Kristaun, Páskua hamosu signifikadu foun, tanba hahú selebra Kristu nia moris-hias, ne'e mak pasajen hosi mate ba moris nian.
 
MENSAJEN HODI HATO'O KSOLOK PÁSKUA NIAN
“Páskua ne'e ha'u la hakarak xokolate, ha'u hakarak mak bénsaun no promesa sira hosi loron ne'ebe di'ak liu ba ema hotu ne'ebe presija, di'ak ne'e iha domin ou esperansa oituan tan iha sira nia moris!
Ksolok Páskua ba ita hotu!”

“Koellu Páskua nian okupadu teb-tebes, nune'e nia husu ha'u fó ba Ita rekadu: loron-sira ne'ebe di'ak liu sei mai no ne'e sei midar no gostu hanesan xokolate ne'ebe ha'u lori!
Ksolok Páskua!”

“Espera katak Ita-bot nia família tomak iha Páskua ne'ebe nakonu ho bénsaun! Ksolok Páskua!”

“Jezús mate iha krus hodi soi ita... Iha loron espesial ne'e, molok duni-tuir “manu-tolun xokolate”, halibur ba Ita-bot nia família no hato'o agradese ba Nia ne'ebe sakrifika ona ninia-án tan ksolok ema hotu nian! 
Ksolok Páskua, belun sira!”

 SIMBOLU PÁSKUA
Oras ne'e, Páskua haleu ona hosi simbolu balun. Iha Brazil, ne'ebe popularidade liu mak:

Koellu Páskua; Manu-tolun Páskua nian ne'ebe halo hosi Xokolate; Krus Moris-Hias; Bibi-Oan ‘Maromak’; Paun No Tua; Lilin Paskal nian.

#SamRibeiro📝 

Tidak ada komentar:

NAFATIN HADOMI MASKE KANEK

    NAFATIN HADOMI MASKE KANEK Kada umanu sempre iha fuan nomós mentalidade ho naha no dependénxia ne'ebe diferente. Dalarum...