Tansá la uza formulasaun “Dala-barak ita han Kristu Nia Isin...”?
Oinsá ostia bo'ot Amu nian ne'e, iha biit Espíritu Santu ne'ebé bo'ot liu kompara ho ostia sarani nian ne'ebé ki'ik?
I. Lo'os duni katak iha mistériu konsagrasaun iha selebrasaun Eukaristia akontese mudansa paun no uvas sai Kristu Nia Futar Isin no Raan.
Katekismu klarifika doutrina ne'e, “Iha selebrasaun Eukaristia, paun no uvas transforma liu hosi liafuan Kristu nian no exklamasaun Espíritu Santu, sai Kristu Nia Futar Isin no Raan.
Paun no Uvas sai Kristu Nia Futar Isin no Raan iha maneira ne'ebé nakonu ho segredu, maibé hela sinal sira kona-ba bebefisiu kriasau nian.” (KIK Nu. 1333; cf. 1353).
Transformasaun ne'e fó hanoin mai ita ba milagre provizaun paun ne'ebé Jezus halo ona no transformasaun be'e sai uvas iha festa kazamentu ida iha Kaná.
Iha festa káben iha Aman nia Reinu, sarani fiar-na'in sira sei hemu uvas foun, ne'e mak Kristu Nia Raan. (KIK Nu. 1335).
II. Ho maneira prezensa Kristu nian ne'e simboliza “ho lolós ne'e, maneira ida ne'ebé real, no substansial isin ho raan hamutuk ho espíritu iha Maromak nian iha ita Na'i Jezus Kristu, no ho nune'e ba Kristu tomak” (Konsiliu Trente: DS 1651).
Prezensa ne'e karakteriza substansial (KIK nu. 1375), tanbá “akontese transformasaun tomak ba substánsia paun ba iha substánsia Kristu Nia Futar Isin, ita nia Na'i” no “substánsia tomak ba uvas iha substánsia (nakfilak) ba Ninia-Raan”.
Maka, transformasaun ne'e temin iha ninia signifikadu lolós ne'e, transformasaun autêntiku (trans-subtansiasaun) (DS: 1642) (KIK No. 1377).
III. Transformasaun substánsia ne'e hatudu katak iha buat ida ne'ebé nafatin la muda, ne'e mak hosi Katekismu temin “illas”.
“Illas” ne'e mak prezentasaun external, ne'e mak forma, kor, todan no sentimentu.
Katekismu deskrebe relasaun entre prezensa Kristu no “illas” ne'e, “Prezensa Kristu Nian iha Eukaristia Santu wainhira konsagrasaun no diretamente durante illas Eukaristia iha.
Iha kada illas no iha kada ninia parte hale'u tomak ho Kristu, nune'e silu-fahe paun la hafahe Kristu.” (KIK no. 1377).
Nune'e, “illas” ne'e mos nafatin bele temin hanesan paun ne'ebé exekuta prezensa real ou substansial Kristu nian.
Maka, formulasaun ba invitasaun amu nian iha Anamnese ha'at ne'e lo'os no la kontra Doutrina Igreja nian.
IV. Doutrina Igreja ne'ebé mensiona klarifika katak prezensa Kristu nian iha kada “illas”, ninia signifika iha ostia santu, di'ak ne'ebé bo'ot ba amu nomos ne'ebé ki'ik ba sarani sira.
Prezensa Kristu nian la suspende ba “illas” bo'ot eh ki'ik, tanbá “iha kada parte” hosi “illas”, Kristu nafatin horik ho maneira hanesan.
Prezensa Kristu nian ne'e wuitoan deit mos la menus karik paun ne'e silu-fahe sai ki'ik liu.
Autoridade Kristu nian ne'ebé hanesan serbisu iha illas ba saída deit mak ki'ik.
V. Presiza atensaun keta to'o monu ba iha konseitu materialista hosi prezensa Kristu nian iha Eukaristia, ninia signifika intensidade prezensa Kristu nian indikasaun ba kuantidade; bo'ot eh ki'ik, wuitoan ka barak, hosi illas paun nian.
Konsiderasaun ne'ebé la-lo'os ne'e hateten katak aumenta bo'ot no aumenta barak illas Eukaristia ne'ebé simu ona, maka prezensa Kristu nian aumenta maka'as.
Konseitu ne'e hanesan ho konseitu hemu aimoruk, ne'ebé mak aumenta dosis aimoruk nian sei aumenta mos efek mediku iha ema ne'ebé hemun ne'e.
Konseitu materialista hosi prezensa Kristu nian iha Eukaristia ne'e kontradiksaun ho Doutrina Igreja nian.
Prezensa Kristu nian, no mos grasa ne'ebé oferese ona, la depende ba kuantidade, tanbá prezensa Kristu nian no Ninia-autoridade ne'ebé hanesan serbisu iha paun ba saída deit mak ki'ik.
Nune'e, kuantidade ne'ebé bo'ot eh ki'ik, wuitoan ka barak, la altera intensidade ba prezensa Kristu nian ne'ebé realidade, real no substansial.
Referénsia: Pe. Pedro Maria Handoko, CM.
(Romo Petrus Maria Handoko CM)
Tradus hosi: Sam Ribeiro


Tidak ada komentar:
Posting Komentar